Rieden, siit me tuleme…;)

30. sept. 2010

Rieden, siit me tuleme…;)

Saksamaale sõitu alustasime teisipäeva varahommikul, et olla järgmise päeva õhtul Riedenis kohal. Meiega reisivad lisaks Tuutule ka maksimeeskonna liikmed Marilin ja Rica ning “hüljatud spanjel” Charlie, kelle perenaine Elika reisis ise lennukiga.

Ei oleks tõesti uskunud, et 2000 km autosõitu võib olla sedavõrd kurnav… ja sõit Poolas sedavõrd tüütu ja kole… Baltimaad said läbitud kui linnutiivul ja ka Poola algus  tundus huvitav, käänulised teed ja naljakad kahe lehmaga teeäärsed majapidamised + kolesinised sillad. Tore sai otsa esimeste teetööde juures ja tagasi enam ei tulnudki, sest kui polnud teetöid, siis koperdas lihtsalt keegi tee peal ees või oli rekkade taha tekkinud terve rong autosid ja vastutulijate vool oli lõputu.

Siin foto jalasirutuspausilt Poolas, koerad on juba oma jalutuskäigu kätte saanud ja valmis edasi sõitma.

Tõdesime, et poolekad suhtuvad liiklemisse ja liikluseeskirjadesse väga loovalt ning et Poolas reguleerib liiklus ennast ise. Seda viimast kogesime eriti eredalt Warssavis, kust eksikombel läbi sõitsime ning suurel ristmikul lasi valgusfoor mõlemast suunast korraga 2 rida vasakpööret sooritama, kusjuures liiklusskeem nägi ette mitte sujuvat üksteisest möödumist, vaid ilmtingimata kesk ristmikku korraliku mäsu tekkimist.  Ka kiiruspiirangutele ei pöörata Poolas tähelepanu, kihutamine käib võimalusel (kui rekkaid ees ei ole) täie hooga ja minu jaoks jäi täiesti arusaamatuks see, kuidas on võimalik, et üle säherduse tohutu ja kiire liiklusega maantee on jalakäijate rajad, mis on väga haledalt valgustatud ning mille ees on kiiruspiirang 70 km/h, mida aga keegi niikuinii ei järgi. Jõudsin järelduseni, et neid ülekäiguradu saavad ületada vaid suitsiidimõtetega isikud, terve mõistusega inimesed küll mitte…

Õhtul üritasime Poolas leida ööbimiskohta, mis oleks viisakas, taskukohane ja lubaks koeri tuppa. Esimeses kohas oli leti taga umbkeelne tütarlaps, kes ei osanud sõnagi inglise keelt, aga sai veidike aru vene keelest, siiski vastas ta meile järjekindlalt vaid poola keeles, mis kõlab umbes nagu pvszcvžszcpzsžsczcž…. Õnneks suutis ta meile tubade hinnad professionaalselt paberile sirgeldada, oli näha, et ta ei suhtle sel moel mitte esmakordselt. Aga kui uurisime, kas koerad on ööbimiskohas lubatud, sai tema vene keele oskuski otsa, seega kordasime küsimust loomahääli appi võttes, ehk siis kas woof-woof on lubatud. Selgus kurb tõsiasi, et woof-woofid on keelatud ja tuli edasi sõita. Millegipärast küsis küll tütarlaps enne, kas meil on suured või väikesed woof-woofid. Mina alustasin sellest, et no sellised väikesed on (pidades silmas Tuutu ja Charliet). Selle peale tuli kohe karm keeld. Huvitav, kui oleks öelnud, et väga suured koerad on, kas siis oleks meid vastu võetud… ? 

Järgmine hotell nägi välispidiselt oluliselt kobedam välja, mis lubas arvata, et sinna ilmselt koerad on teretulnud. Nii oligi ja administraatorineiu sai isegi inglise keelest aru, aga vastates kippus ta siiski ka väga kergeli inglise keelelt pszcžvsz-ile üle minema. Hotell oli aga mõnus ja ilus, nagu näha juuresolevalt pildiltki ja peale päevast autos loksumist uinumisega probleeme ei tekkinud, ei kahe- ega neljajalgsetel.

Järgmisel päeval jätkasime oma sõitu, ees oli veidi vähem kui pool maad ehk 800 km. Peale Wroclavit sai tavalisest kitsast Poola teest euro-kiirtee ja Saksamaale jõudes sai kiirteest saksapärane eriti kiire tee ning umbes kolme paiku päeval olimegi Riedenis – kurnatute, näljastena jne., aga pole häda, mida ei leevendaks korralik toit, saksa õlu;), kuum dušš ja korralik uni.  Selle esimese hankimisega oli küll teatavaid komplikatsioone, nimelt selgus kurb tõsiasi, et kohalik pubi-pizzeria avatakse alles kell 5 ja muid söögikohti leida ei õnnestunud ning võileibadest oli tõesti kopp ees.  Ja tõsi on, et näljane inimene ON kuri… Aga punkt kell 5 olime uuesti samas söögikohas tagasi ja praad oli ootamist väärt, ehk siis koguselt üüratusuur;)

Meie hotell

Tasapisi tilkusid kohale kõik võistlejad ja fännid, mõned meie kombel Poola kaudu autoga ja enamik lennuki+rendiautoga.  Reisimoodus oli saabuja näo järgi tuvastatav, ehk siis lendajad saabusid rõõmsate ja õhetavatena ning automatkajad kaamete ja kapsastunutena…

Püsiviide