24. nov. 2010
Kas sina oled mind täna juba toitnud?
Kuidagi kohutavalt täisvereline kliima on meil viimasel ajal. Möödunud talv oli megalumerohke ja külm, kevad tuli mis mürtsus ja kõik puhkes ja pakatas nii kiiresti, et ei jõudnud nautima hakatagi. Suvi kostitas meid troopilise kuumusega, sügis saabus ka väga konkreetselt kohale… Ja nüüd on selge, et talv on saabunud vääramatu jõuga, lund muudkui sajab ja tuiskab ning nädalalõpuks lubatud miinuskraade ei taha parem kujutlema hakatagi… Brrrr!
Talve saabudes tuleb maal ikka akna taha riputada lindudele toitu. Tihased ja puukoristajad on rahul ja mina ka, sest madin, mis ümber toidu käib, on tõeline show.
Ilmselt on ka linnud talve saabumisest šokis, täna vahtis pidevalt mõni neist pingsalt läbi klaasi sisse sellise olekuga, nagu tahaks küsida: “Miks sul IGA akna taga toitu ei ole? Kas ma pean tõesti sabas seisma…?”
Mis puutub Tuutusse, siis tema naudib talve ja lund täiega ja rallitab mõnuga läbi paksu tuhkja lume:) Ja kui see lumi peaks tõesti ka maha jääma, eks siis tuleb suusad välja otsida – saab Tuutu oma füüsilise trenni kätte, koeraomanikust rääkimata;) Sarnaselt möödunud aastalõpule oleme praegu aga rohkem tubased tegutsejad, st. käsil on mitmedki trikid. Jah, ja kui vaim peale peaks tulema, siis panen kirja ka mingisuguse aastakokkuvõtte. Aga muidu oleme talvepuhkusel:)
Inga, Tuutu ja Keili agilityblogi 
Maarja said,
25. nov. 2010 kell 10:13
Sa kohe tõeliseks loodusuurijaks hakanud – National Geographic, Tuhala eri:)
ingatuut said,
25. nov. 2010 kell 10:32
Maal elades ei peagi uurimisega eriliselt vaeva nägema, loodus ronib ise aeda ja uksest ja aknast sisse:) Maja taga on meil oma kakulised, aastaid on olnud heas toitumuses pargijänes (pistis kord kõik noored õunapuud pintslisse, krrrt!), karu jäljed on olnud kõigest majast 300 m kaugusel, selle aasta hitt on ilus kohev adrenaliininäljas agilityrebane (väga hea hüppevõimega!), kes sageli üritab oma õuelpatseerimist spanjelitega samaaegselt sooritada ja kes on ammu aru saanud,et Lana on öösel aedikus kinni mis kinni:P Pööningul on tuvid ja köögiaknalaua hiirest ei hakka rääkimagi, see on erakordselt taibukas loom, laseb lõksude vahel slaalomit nii et ludiseb. Vot nii!
Seoses ilusa priske rebase sissekolimisega on mul vaid küsimus, et mis on saanud minu pargijänesest…?
Maarja said,
25. nov. 2010 kell 10:46
ei noh tegelikult see polnudki SINU pargijänes, ma oma vana jänes Juksi lihtsalt võtsin trenni kaasa, lasin ta su jäneste paradiisi meenutavale võililleleheväljakule lahti mõneks päevaks ja järgmine kord trennist minnes võtsin jälle kaasa..et rebasega pole miskit seotud, jänes on praegu lihtsalt lume tulekuga seoses pikemalt minu juures olnud;)
ingatuut said,
25. nov. 2010 kell 12:27
Tore, nüüd ma tean, kellele 4 õuna- ja 2 ploomipuu istikute eest arve esitada 😛
Piret said,
25. nov. 2010 kell 15:35
Ja mis on saanud nahkhiirtest?
Maarja said,
25. nov. 2010 kell 16:18
vot need küll minu omad põlnd:)