9. dets. 2010
Ots lahti tehtud
…st. lõpuks sain ka mina sel talvel suusaradadel “suusa valgeks”. Otse loomulikult oli Tuutu ka kambas ja otse loomulikult olime me jälle vanadel headel järeleproovitud Saku suusaradadel. Kuidagiviisi sai see esimene 7 km ring ootamatult kiiresti ja suhteliselt vaevatult otsa, seega tegime veel ühe ringi;). Ilm oli super, mets ilmeilus, Tuutu rõõmus ja suusk libises hästi. Täiuslikust õnnest jäi puudu vaid see, et tavapärases “toitlustuspunktis” ei olnud Maarjat meid mustsõstratee ja koogikestega kostitamas – ei olnud teda ei esimesel ega ka teisel ringil 😦
Tuutu oli tubli ja ilmselgelt eelistab ta klassikalist stiili;) Igatahes üritas ta pidevalt joosta klassikajäljes, selle asemel et kasutada kõrvalolevat laia uisurada.
Saku metsarajal on meeleolukad tulbakesed, seda fotot ei saanud ma kuidagi jätta tegemata:
Selgituseks niipalju, et sellise kirjaga tulbakesi näed alles siis, kui oled oma ringi lõppu jõudmas. Mida raja alguses ja edasised tulbakesed pajatavad, võib igaüks ise järgi uurida 😉
Inga, Tuutu ja Keili agilityblogi 
Maarja said,
10. dets. 2010 kell 09:22
Hooldetiim oli kolmandal ringil toitlustuspunktis, aga meil puudus info, et sa võistluse JUBA peale 14km pooleli jätad. Tegemist oli ju siiski Saku maratoniga…. 😀
Kristina said,
10. dets. 2010 kell 13:53
oooo, mina vist poleks ka 2 kilomeetriringiga hakkama saanud 😛 Mind oleks pidanud kohe sinna toitlustuspunkti toimetada 😉
Tiina said,
12. dets. 2010 kell 08:49
Kuidas seal kaassuusatajad koertesse suhtuvad? Suusakepiga ei äsa?
Tahaks ka proovida suuski 🙂
ingatuut said,
12. dets. 2010 kell 19:36
Meie suuskleme tööpäeviti päevasel ajal, siis ei ole suusarajal liiklus eriliselt tihe, kõik mahuvad sõbralikult metsa ära. Mis toimub nädalavahetustel, seda ma ei tea, aga sakukad on väga suusaslembesed, ilmselt on päris palju rahvast liikvel.