Jooksukontaktidest

19. dets. 2010

Jooksukontaktidest

Aasta lõpp on alati ühtpidi kiire, samas koeranduses on see juba aastaid minu jaoks vaiksem aeg, mil on aega “koeraasjade” üle mõelda ja midagi süvendatult uurida. Eelmised jõulud kulgesid nö. Ceasar Millani tähe all, sellel aastal on jõulueelne aeg olnud pühendatud peaasjalikult Silvia Trkmani jooksukontaktide meetodile. Ohtralt sai vaadatud erinevaid videoid,  uuritud ja meelde tuletatud, mille kallal täpselt jooksukontakti õpetamise puhul norida ja millele võib vaadata läbi sõrmede. Selline back to the basics tuhnimine on aegajalt väga värskendav ja inspireeriv.

Viimasel ajal on Tuutu teinud trennis poomi preemiaga esimese tõkke taga peale poomi, et taassaavutada väga kiire jooks üle poomi. Raketikiirusel 😉 kontaktpinda läbiva koera puhul tekib aegajalt küsimus, mida klikkida ja mida mitte, kuna võimatu on aru saada, millised käpad just kontaktpinda puutusid. Seepärast sai mitmes trennis filmitud nii Tuutu kui ka teiste koerte poomisooritusi ja uuritud neid nii tavakiirusel kui ka aegluubis vaadatuna. Alljärgnevalt  Tuutu ühe trenni video, videos on järjest kõik sooritused, st. ei ole tehtud valikut ega jäetud välja ebaõnnestunud poomisooritusi (seda oleks olnud ka ääretult raske teha, sest Tuutu ei ebaõnnestu poomil:P ):

Need harvad korrad, kui Tuutu tegi kontaktpinnal hüppeliigutust, suutsin ma selle ka kõrval joostes kenasti ära registreerida, nagu ka väga ilusad madalale joostud sooritused. Üle ei hüpanud Tuutu kordagi ja ega ta ei hüppagi, ka kehvemat sorti sooritus jääb alati kontaktpinnale.

Kui aga juba sai jooksukontaktidest juttu tehtud, siis tahaks kangesti veidi veel kirjutada. Oma uurimistööd tehes sattusin puhtjuhuslikult sellisele videole:

Lugesin Youtube’st video  kommentaare, vaatsin video pealkirja ja olin siiralt jahmunud. Jahmunud selles osas, et  hoiatatakse konkreetse meetodi eest. Videol on näha üks kohutavalt ebaõnnestunud A sooritus, kus koer tuleb A-le sellise lennuga ja/või arvestab midagi valesti, et inertsist liigub ta tagaosa  üles ja koer on peaaegu saltot tegemas. Järgneb erakordselt kehv maandumine. Ma ei kirjuta meelega, et maandumine oli ebaõnnestunud, sest tegelikult oli see väga hästi õnnestunud – selles mõttes, et koeraga ei juhtunud midagi. Ka Tuutu on kunagi suht esimesi nädalaid A-d tehes sarnase (õnneks siiski leebema) saltolaadse sooritusega hakkama saanud, peale seda hakkas ta A-d oluliselt hoolikamalt tegema. Samamoodi on peput veidi õhku lennutanud ka minu õpilased vennakesed-sheltied, aga ka neil läks see kohe kiirelt üle. Seega nägin mina videot vaadates kogenematut koera, kes ei osanud arvestada A nurgaga. Ma olen ka meil Eestis näinud mitmeid noori koeri A harjalt sihitult õhku tõusmas ja kindlasti ei olnud neil jooksukontaktid. Ja ka minu vana hea Sohvi on kord Läti võistlusel A-lt kukerpallitades alla tulnud, tookord kahtlustasin kuumarabandust. Ahjaa, sama õnnetu bordercollie A jooksukontaktide trennivideo on siin. Kui neid kahte videot võrrelda, siis võib traagilise soorituse põhjus peituda ka hilises käevahetuses enne A-d, mistõttu koer võis minna juba A-le kehva nurga alt, videost pole seda filmimisnurga tõttu näha. Selles on küll oluline iva, et kogenematule koerale peab jooksukontaktide, st. täiskiirusel jooksmise puhul väga hoolikalt andma enne A-d ja poomi õige jooksutrajektoori. Lohaka juhtimise puhul võib koer tõesti alla kukkuda, sest ta tormab täiskiirusel nagu ta on treenitud, samas pimesi koerajuhti usaldades.

Jooksukontaktide teemaga haakub mul veel üks mõte. Juhul, kui jooksukontaktide meetodiga õpetatud (ja korralikult õpetatud) koer peakski võistlustel eksima, siis tundub see olevat selge märk sellest, et see meetod ikka ei tööta ja seega ei kõlba kuhugi. Kui aga kontaktpinnal eksib 2on2off sooritav koer, siis on enamasti “süüdi” koer, kes kontaktpinnal varastas, meetodit kui sellist ei sea keegi kahtluse alla.

Eksole, tegelikkuses kummalgi puhul pole süüdi ei meetod ega ka koer, vaid midagi on läinud meetodi mõistmisel või koera õpetamisel nihu või on midagi lihtsalt veel õpetamata. Ehk teisisõnu kasutades üht minu lemmiktsitaati Susan Garretti sulest: A dog is a reflection of his trainer’s understanding of dog training.

Püsiviide