Nüüd ta tulebki:)

2. märts 2011

Nüüd ta tulebki:)

Vahepeal tekkis tunne, et see lõputu talv ongi lõputu! Eriti masendavaks muutus olukord viimaste nädalate jooksul, mil suure külma tõttu ajas õue minnes külm õhk suisa köhima ja koerad tõstsid haleda näoga külmetavaid käppi. Elu muutus kuidagi eriti primitiivseks ning päevi täitis peaasjalikult lõputu puukuuri vahet traavimine ja ahjude kütmine ( …et kust saada süüa ja kuidas hoida sooja 😛 ). Jalutamine oli välistatud, suusatamisest rääkimatagi ning pealelõunal sai hoolega termomeetrit jälgitud, et kas õhtused trennid saavad üldse toimuda või ei… Kusagile kadusid ka aknatagused tihased, aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tulid asemele majaukseesised metskitsed, närisid noori õunapuid ja auväärses eas mõisaaegseid elupuid 🙂

Kitsed on endiselt alles,aga tihased tulid ka tagasi – kohe, kui ilm soojemaks läks.

Täna oli aga esimene kevadelõhnaline päev 😉 Õhus oli tunda tõelist kevade hõngu, päikesepoolne räästas sorises, linnud laulsid, päike säras ja elu paistis kohe tüki maad ilusamana. Seega koer ja fotokas  kaasa… kevadet jahtima. Sest küll ta lõpuks kätte jõuab – KEVAD, kes muu:)

Püsiviide