26. juuli 2011
23.07 Haapsalu võistlus. Ka ajukääbikud šampust ei joo :P
Tuutuga osalesime kahel agilityrajal. Kohtunik Henri Luomala rajad olid üsna mõnusad, midagi ülemõistuse keerulist nad ei sisaldanud. Seda enam on suur üllatus, et suutsin mõlemal jooksul midagi unustada ja seetõttu ka puterdada. Kõige kummalisem on, et hoolimata puterdustest sain iga kord asja päästetud ning mõlemad rajad tulid rajavigadeta. Kahe 0-tulemusega võistlus on meil sel aastanumbril esmakordne, täitsa progress kohe :P. Loomulikult kulus puterdustele kallihinnalisi sekundeid ning meie tulemuseks mõlemal rajal oli 3. koht.
Esimene rada:
Siin ei läinud mul meelest mitte rada, vaid millegipärast ununes suurepärane plaan minna peale poomi võimalikult tunnelisuu juurde tunnelist väljuvat koera vastu võtma, et ta valele poole ei pööraks.
Teine rada:
Vaat siin olid selged mäluaugud. Kõigepealt läks mul meelest 4. tõkkel valssida. Tähendab, valss küll tuli, aga liiga hilja. A all olevasse tunnelisse läks Tuutu mitte sellest käelt, kust planeeritult, vaid ümber minu – olin lohakas ja kiirustasin. Väga rahul olen Tuutu poomisooritusega, kus ta eeskujulikult iseseisvalt lõpuni läks, samal ajal kui mina juba järgmise tõkke juures olin. Edasi aga tuli täielik mäluauk, 14. ja 15 tõkke vahel leidsin end täiesti valesti olevat, õnneks tuli viimasel hetkel meelde, kuhu tegelikult minema peaks ja kuidagiviisi saime lõpuks nina õigeks, st. slaalomi poole keeratud. Hea koer, tark koer… 🙂
Siin on fotojäädvustus ajaloolisest hetkest, mil võistlusele sai kodust kaasa veetud nii vann kui ka vesi – ikka selleks, et nii enda kui ka sõbra neljajalgsel sõbral toredam oleks:)
Foto teise jooksu autasustamiselt, kus ilmselgelt läks võistluseks, kellel on rohkem medaleid 😀 – võitis Natalja:)
Tänusõnad videote eest kuuluvad Maarjale ja fotode eest Kristinale! Kollast vanni käisin ise pildistamas:)
Lisa kommentaar