15. sept. 2011

Tähtpäevad, tähtpäevad…

Posted in Mõtteid, Sohvi kell 23:20 kirjutas ingatuut

3. septembril sai 9-aastaseks minu kõige esimene ja seega Eriti Tähtis Agilitykoer Sohvi.

Foto: Dagris Punder. Sohvi oma viimasel võistlusel Luigel (august 2009)

Kui mul siiani oli veel ajusopis mõte, et ehk saab Sohvi veel kunagi agilityradadele või vähemalt tunnelivõistlusele jooksma (mida ta ju nii väga armastas, sest tunnel –  see on ÄGE!), siis on ometi nüüd selge, et need päevad on jäädavalt möödas. Kuigi säde Sohvi silmades on peaaegu sama crazy kui aastaid tagasi, pole tema liikumine enam see, mis varem…:(

Sellega seoses sai tuhnitud mööda vanu fotosid ja otsitud kokku Sohvi agilityajalugu, milles peegeldub veidi ka Eesti agilityajalugu.

Märts 2004: Sohviga esimesel päris- ja “välis-” võistlusel” Riias Skonto Hallis. Pildil kogu tookordne Eesti esindus: Anne & Dixi, Inga & Sohvi, Jana & Johnny, Kristina & Kendži, Sirje ja Axy

Ja siin olen samal võistlusel poseerimas koos oma õpilastega. Ülemisel fotol üritan Sohvil koonu kokku pigistada, et ta lakkaks “undamast”, alumisel fotol on Sohvi aga oma sõiduvees. See tema undamine, mis mingi eriti hirmsa või nahutamistvääriva koera läheduses paisus suisa hüsteeriliseks röökimiseks, oli muidugi piinlik ja ma katsusin kaua sellega midagi ette võtta. Kuni lõpuks lõin käega, leppisin Sohviga sellisena nagu ta oli ja üritustel hoidsin teda kas kontaktis ja tegevuses või kattega kaetud puuris või mis veel parem – autos. Isegi Helsingi MM-l õnnestus meil niimoodi ära käia, et Sohvi puhkas boksis meie oma autos:)

Minu ja Sohvi koostöö võistlustel hakkaski sujuma hetkest, kui ma õppisin teda võtma sellisena, nagu ta oli (närviline, kergesti erutuv, keskendumisraskustega ja üsna kergesti tüdinev), ei üritanud tema loomust muuta (mis oli niikuinii ette kaotatud lahing) ning õppisin temaga toime tulema arvestades kõiki tema kiiksusid:) Aga selle tarkuseni jõudmiseks kulus paraku enne aastaid…

2. mai 2004: Esimesel võistlusel Eestis. Kuigi ka kunagi varem olevat Eestis agilityvõistlusi toimunud, siis võib seda kuupäeva lugeda Eesti agility uuestisünniks, kuna sealtmaalt ei jäänud Eesti agilitys enam midagi soiku, vaid kõik on liikunud tõusvas joones. Suur tänu tollastele korraldajatele ja eestvedajatele!!!

Kuna aga see võistlus oli üks Eesti vähestest, siis sai ohtralt võistlemas käidud Lätis. 25.juuli 2004 Valmieras:

Lätlaste ülilihtne rõngalahendus:D

See foto on juba aastast 2005. See on tore meenutus sellest, kuidas Läti võistlustel oli alati võimalik joosta ka meeskondlikus arvestuses.

Kuna pilte on väga palju, siis sai enamik  neist koondatud siia:

Sel ajal, mil Sohvi võistles, ei olnud meil veel eriti kombeks võistluseid jäädvustada, seega videomaterjali Sohvi võistluste kohta praktiliselt polegi.

Aga tänu Dagrisele on olemas Sohvi viimase võistluse videod:)

Kõigepealt agilityrada, mis tänu koerajuhi hooletusele lõppes disklafiga:

Ja seejärel ilus puhas hüpperada:

Ja kuna Sohvile väga meeldisid tunnelivõistluste rajad, kus tunnelile järgneb tunnel järgneb tunnel järgneb tunnel…, siis lisan siia ka paar sellist rada:

Ja veel üks äge tunnelirada( disklafist hoolimata) Aitäh, Ester, selle video eest!

Tänapäeval naudib Sohvi pensionipõlve, omab isiklikku kaisulammast (mängu) ning  suudab täiesti edukalt elada ja jalutada koos  pikalt vihatud koeratõu esindajaga, s.o. borderkolliga (päris).

Septembris on  põhjust kirjutada veel ühest mulle väga olulisest tähtpäevast, aga sellest edaspidi…

4 kommentaari »

  1. Tiina said,

    Tervitused kodusohvalt 2005 aasta välisvõistluse teamikaaslaselt Martalt 🙂

  2. Kristina said,

    O jaa 🙂 Olid ajad 🙂 Tervitused ka penskari Kendži poolt 🙂 Küll oli koos sõidetud võistlemas 🙂

    • ingatuut said,

      Jah, olid ajad… 🙂 Aga mis puutub koos võistlustel käimisesse, siis õnneks saame me seda jätkata, ainult koerad on teised…


Leave a reply to ingatuut Tühista vastus