28. märts 2012
Keili slaalom – tehtud!
Susan Garrett on ikka üks erakordselt tark koeratreener ja tema slaalomiõppe 2×2 meetod on lihtsalt geniaalne! Ma olen tõsiselt imponeeritud sellest, et inimene on suutnud sellise meetodi välja mõelda ning seda täiuslikkuseni arendada. Samavõrd olen ma imponeeritud ka Silvia Trkmani jooksukontaktide meetodist. See on ikka hämmastav, mida oskaja inimene suudab korda saata, kui tal on kindel soov ja siht silme ees ning paras annus jäärapäist usku iseenda ja oma koerte võimetesse lisaks…
Niisiis, Keili kõige esimene slaalomiõppe trennikene leidis aset 5. märtsil ning täpselt 3 nädalat hiljem, 26.märtsil tegi ta esmakordselt tervet slaalomit. Boonusena oskab ta ka päris vingeid sisenemisnurki.
Kuigi Susan lubab oma dvd-l, et 2×2 meetod lubab koerale slaalomi selgeks õpetada 12. päevaga, siis ei olnud 12 päeva meil kindlasti mitte eesmärgiks omaette. Susan teeb oma dvd-l koerale 3 paariminutilist treeningut päevas, mina tegin 2-3 trenni päevas vaid päris esimestel päevadel, kui õppisime kahe pulgaga sisenemist. Edaspidi juhtus meil sisse ka päevi, mil oli vaid üks slaalomitrenn päevas ning oli ka mitmeid päevi, kus Keilil ei olnud ühtki slaalomitrenni. Minu eesmärgiks oli edeneda täpselt nii kiiresti, kui enda päevakava ja koera meeleolu lubas 🙂
Kõige rohkem aega kulus meil 4 pulga staadiumis, kus kõigepealt tuli hakata teist paari pulki esimesele lähemale tooma ja seejärel tasapisi nelja pulka ühte ritta ajada. Järgisin ülipüüdlikult Susani õpetussõnu, et enamus osa aega tuleb töötada raskete sisenemisnurkadega ning unustasin lihtsad sisenemised sootuks ära, mistõttu ühel hetkel selgus, et Keili ei oskagi otse slaalomisse minna. Ok, selle vea parandamiseks kulus ka vaid üks treening:) Aga kui 4. pulgaga slaalom eksimatult sujus, siis edasine oli lapsemäng. Järgmise pulkadepaari lisamine toimus kui muuseas. Kui siiani kasutasin edukalt channeli jaoks mõeldud õppeslaalomit, kus sai pulkadele vajadusel ka suurema või väiksema vahe sisse teha, siis edasi läksin kohe pärisslaalomi kallale ning Keilil ei olnud slaalomi välimuse vahetusest või sellest, et pulgad nüüd kindlalt ühes reas seisid, sooja ega külma.
Kõik videod on kahjuks suht kehva kvaliteediga, aga vähemalt said tähtsad hetked jäädvustatud…
23.03 Keili teine treeningsessioon päris slaalomi 6. pulgaga:
24.03 me edasi ei arenenud, Keili sai proovida TAKo hallis võõral platsil ja võõra välimusega slaalomit, kusjuures ta ei eksinud kordagi.
25.03 esimene treening kahe slaalomipoolega:
26.03 esimene treening päris slaalomiga:
Loomulikult on ees veel palju tööd, aga ikkagi on uskumatu, kui valutult see slaalomi algõpe sujus 🙂
Mõeldes nüüd veidi tagasi kõigile oma eelnevatele slaalomiõppe kogemustele, siis pean paraku tunnistama, et border tõesti ongi väga kiiresti õppiv ja erakordse üldistamisvõimega loom. Kui ma mõtlen sellele, kui palju segadust tavaliselt tekitab algajates koertes kasvõi slaalomi välimuse või platsi muutus, siis ma ei märganud Keilil hetkegi sellekohast kõhklust.
25. märts 2012
18.03 agilityvõistlus Tallinnas
Enne, kui juba piinlikult hilja on, tuleb kirja panna ka eelmise nädalavahetuse võistlustulemused;)
Kohtunik oli Peteris Akimovs Lätist ja A3 rajad olid sellised mõnusad (erinevalt madalamate võistlusklasside omadest).
Esimene agilityrada – puhas jooks ja esimene koht:)
Teine agilityrada – disklaf tuli ainsal tõkkel, mille juhtimisse ma rada õppides absoluutselt ei süvanenud (tõke peale poomi). Muidu oli aga superjooks, eriti rahul olen tõketepusaga enne kiike.
Olen oma superspanjeliga üliväga rahul ja natuke endaga ka, üle hulga aja õnnestus mul vähemalt üks algusest kuni lõpuni adekvaatne jooks teha:)
16. märts 2012
Super Superspanjel
Ja siin lühike salvestus pööretest poomil. Enamasti jookseb Tuutu ikka pärispoomi, lihtsalt sel päeval oli üles jäänud Keili minipoom ja see sai ära kasutatud:
13. märts 2012
Keili slaalom
Slaalomiga on meil nii, et algul plaanisin õpetada vana heal channel metoodil ja novembris isegi tegime mõned treeningud. Siiski tundus Susan Garrett’i 2×2 jube ahvatlev (12 päevaga slaalom, wow…) ning viimased kahtlused kummutas Margit, kes vaatas mind nagu poolearulist kuubis, kui ma tutvustasin talle oma plaani Keilile channelit teha. Selge see, Jazzie sai ju slaalomi tõesti kohutavalt kiiresti selgeks ja võtab imelisi sisenemisnurki nagu kulda. Mõeldud, tehtud… Kuna Susani õpetuste kohaselt ei alustata slaalomiõpet enne, kui koer on vähemalt 12-kuune, siis tuli meil paar kuud lihtsalt kannatlikult oodata, st. peaasjalikult teha ei midagi, vähemalt mis slaalomisse puutub;)
Suurima boonusena 2×2 meetodi puhul nägin mina seda, et koer õpib kohe slaalomisse sisenemiseks end nö. kokku korjama, channel-is jookseb koer aga treeningutes tõesti kaua mürinal läbi pulkade ning sisenemiseks vajalik pidurdamine võib suurele ( ja ka väikemale) koerale lõpuks ületamatult raske olla. Ja kuna Keili pole mitte väike, siis oli see probleem meid tõenäoliselt juba eos ootamas…
Alati on põnev proovida midagi uut. Eriti siis, kui see proovimine on sedavõrd puust ette ja punaseks tehtud, nagu Susani dvd-l.
Tegin esimestest treeningutest ka videosalvestusi, et oleks võimalik kõrvalt ka muidu märkamatuks jäävaid vigu märgata. Hoiatan, video on pikk ja igav:
Ja siin lõbus ja lühike video Keili umbes 12.-ndast treeningust. Jätkub õige sisenemiskoha kinnistamine:
5. märts 2012
Keili jooksukontaktipäevik vol.2
23.02 Plangu-poomi ühendtakistus:
28.02 Kuna eelmine variant õnnestus 100%, siis olin suisa sunnitud kõrgust tõstma. Üllataval kombel ei lasknud Keili end värvilistest poomiotstest sugugi häirida, pigem tegeles ta hoo pealt tasakaalu hoidmise ja sammu sättimisega. Video on valgustingimuste tõttu suht kehva kvaliteediga, aga kõige olulisem – koera liikumine – on näha. Küll on hea, et Keili ei ole musta värvi…;)
2.03 Tasakaal ja kindlus on saavutatud, esimesed sooritused on kehvad, edasised aga väga ilusad:
Töö jätkub:) Ja esimene kontaktpind pole hetkel oluline…
Videote eest üha suuremad tänud Kristina Graule! 🙂
Inga, Tuutu ja Keili agilityblogi 