21.04 agilityvõistlus

23. apr. 2012

21.04 agilityvõistlus

Kuigi võistlus oli kahepäevane ja kahe erineva kohtunikuga, siis otsustasin osaleda vaid ühel päeval ning teisel päeval teha hoopis pakilisi kevadtöid. Laupäeval oli kohtunikuks Harri Huittinen Soomest ja rajad seega ootuspäraselt soomepärased.

Esimesel agilityrajal juhtus selline rumal lugu, et ma õppisin 5. tõket valesti, st. oleksin koera rahus valepidi hüppele saatnud. Õnneks ma küll taipasin oma viga, kui miniklassis oma õpilaste jookse vaatasin, aga see konktreetne rajalõik ehk siis  takistused 4-6 olid raja veerest ümberõppimiseks üsnagi keerulised. Ilmselt oleksin ma pidanud juhtima hoopis teiselt poolt, aga kuna ma ei olnud nii õppinud ning takistuste kaugused teistpidi vaates olid teadmata, siis tuli jääda oma õpitud poole juurde kindlaks. Seega tunne starti minnes oli suht ebakindel. Ja nii juhtuski, et ruttasin liialt 4.-5. takitusele oma  võtteid tegema, jätsin  seega 3. takistuse juures  Tuutu ripakile ning  disklaf  saabuski juba 3. tõkkel.  Seejärel kaotsin mõneks ajaks pea… vaene Tuut ja pikkushüpe…:( Samas väga ilusti tuli välja Tuutu iseseisev A sooritus, ka poomikontakt oli ülilihtne ja ilus, sest tunnel oli praktiliselt otse. Video on kahjuks vaid osast rajast:

Teisel agilityrajal olin veel õppideski eelmise võistlusraja totra tähelepanematusevea tõttu enda peale maruvihane ja üritasin rohkem pingutada. Siin tuli ootamatu ja tobe viga slaalomis, kust Tuutu minu läbematuse tõttu varem välja tuli. Ülejäänud rada oli ilus, eriti rahul olen Tuutu poomikontaktiga ja ka iseendaga – poomi ja järgneva lõksuga tunneli jooksukontaktiga sooritamiseks ilmselt parima juhtimisvõtte valiku puhul.  Minu juhtimine küll videolt välja ei paista, küll aga paistab Tuutu kaunis poomisooritus ning see, kuidas ta kõhklematult õigesse tunneliauku suundub.

Sellelt rajalt saime siis slaalomi eest vea ja tõrke ning ka pisukese ajavea. Mis hullusti, see uuesti  – agilitys võib küll vabalt juhtuda, et ka uuesti läheb hullusti 😉 Ehk siis teisisõnu – järgmisel võistlusel ma vähemalt üritan paremini.

Muus osas on aga Tuutuga lood nii, et ma ootan tema peatselt algavat jooksukat ja siis on meil lõpuks paaritus plaanis. Siiani on olnud nii, et kui kaalukausile satuvad agility ja planeeritav pesakond, siis peale jääb ikka ja alati agility. Aga enam rohkem ei kannata seda tähtsat  asja edasi lükata, kuna paraku saab ka  Tuutu  iga aastaga üha vanemaks.

Püsiviide