Keili 19-kuune

16. sept. 2012

Keili 19-kuune

Jõudsin arusaamisele, et minu blogi hapukurgihooaeg kestab täpselt nii kaua, kuni ma end kokku võtan… Seega lõpp looderdamisele, me pole ometi kuhugi kadunud! Ja takkajärgi on kirjutada nii mõndagi… Seekord siis Keilist ja agilityst.

Keili sai eile 19 kuud vanaks ja võiks juba ametlikus võistlusklassis võistelda. Tegelikult pole meil aga kiiret kuhugi. Keili on nii vaimse kui ka füüsilise poole pealt nö. hiline küpseja ja seega võtame me asja rahulikult. Tegelikult ongi kannatlikkus juba vilja kandnud ja tänaseks päevaks on Keilil väga paljudes asjades olemas oskus teha puhast väga kiiret sooritust.

Võistlustele tuiskamast hoiab tagasi ka asjaolu, et ma alles otsin Keili juhtimiseks parimat viisi ja jätkuvalt õpin oma looma tundma. Ta suudab mind endiselt üllatada,viimasel ajal siiski vaid postitiivse poole pealt. Väljaspool agilityrada ma aga juba tunnen teda ja oskan enamasti ära arvata, kuidas tema mõte võiks liikuda. Igavene genialist ja Monk, see ta on 🙂

Ka jooksukontaktidega oleme edenenud aeglaselt. Natuke omaniku laiskuse tõttu, aga osaliselt ka seetõttu, et veel kevadel või ka suve alguses jättis Keili tasakaalutunnetus ja kehavalitsemine paljuski soovida. Kindlasti on noorel koeral väga keeruline tegeleda samal ajal tasakaalu leidmise/säilitamisega ning ühtlasti tulla toime minu poolt eeldatava kontaktpinnasooritusega. Tänaseks on Keili poomil osav ja kindel. Ja otsejooksul ka väga kiire 🙂

Foto: Maarja Haljasmäe

Keili otsejooks poomil:

Pööramine:

Suur täna Kristina Graule videote ja töötlemise eest, praeguses treeningfaasis on abivahendid, nagu klikkija ja video, ütlemata vajalikud. Otsejooksu videolt on kenasti näha, kuidas Keili teeb poomiotsa sooritamiseks poomi horisontaalpinna lõpus tugeva äratõuke ja maandub täpselt kontaktpinna juurde. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et info keeramise kohta pean ma talle andma horisontaalpinna alguses, vastasel juhul ei jõua ta enam oma liikumist pöördeks korrigeerida.

Püsiviide