2013 agilityaasta sai avatud. Keili 5.01 Tartus agilityvõistlusel

7. jaan. 2013

2013 agilityaasta sai avatud. Keili 5.01 Tartus agilityvõistlusel

Algne plaan oli sel võistlusel osaleda hoopis Tuutuga, kuid kuna temal oli parasjagu jooksuka tippaeg, siis peale 8-kuust võistluspausi tundus targem kõigil kenasti koju jääda. Aga piisas vaid õrnast mõjutamisest Maarja poolt ja võistlusele sai regatud hoopis Keili – sellele ühele ja ainsale hüpperajale, mis meile praegu jõukohane on.

Minu eesmärgiks sel võistlusel oli vaadata, kuidas Keili reageerib täiesti tundmatule ümbrusele ja pinnasele. Reaktsioon oli null, st. koeral oli täiesti ükskõik, kuhu see agility maha laotatud on, peaasi, et jooksma saab. Vaid enne rõngast murdis Keili murdosa sekundist pead, kustkohast säherdust sooritada. Need on sellised armsad hetked, mis tulevad ette vaid algajate koertega 🙂

Seekordsel jooksul jäin ma Keiliga väga rahule, kõik vusserdused olid minu isiklikud käkid. Ausalt öeldes olen ma  viimastel kuudel erinevatel põhjustel koertega väga vähe trenni teinud, seega oli Tartus jooksmine rohkem isikliku fun’i ja koera sotsialiseerimise eesmärgiga, peale mida oli plaan taastada korralik trennirutiin ja mõnda aega võistlustele mitte ronida. Samas nägin Tartus, kuidas erinevates võistluspaikades kasvõi sellesama ühe hüpperaja jooksmine koera tema praeguses arengufaasis edasi arendab, seega kasutan ka tulevikus iga vähegi mõistlikku võimalust agilityüritustel osaleda.

Keili püsis stardis nagu kulda ja  esmakordselt õnnestus võistlusolukorras esimesel katsel slaalomisse õigesti sisse saada. Kukkunud pulk oli minu kehva keksimise tulemus, tegelikult oleksin ma sujuva jooksu huvides pidanud seda tõket hoopis teiselt käelt juhtima. Tõrke toonud tõkkest tõmbasin koera ise  mööda, sest keskendusin vaid isiklikule tormamisele. Positiivne oli, et peale tõrget oli Keili kohe kenasti edasi juhitav.  Areneme edasi:)

Jooks ise on siin:

Üks kukkunud pulk ja üks tõrge tõid meile 10 karistuspunkti, millega platseerusime 2. kohale. Autasustamise fotol väljendab Keili oma suhtumist toimuvasse ja  on nänni ja kohtuniku poole keeranud selja ning passib igatsevalt agilityplatsi ja takistuste poole. Õigeks mul teda enam käänata ei õnnestunudki 🙂

Foto Maarja Haljasmäe

Püsiviide