12. apr. 2013
6.04 VIKO tunnelivõistlus
Otsustasin osaleda esiteks heategevuslikel eesmärkidel ning ka seetõttu, et selline mitteametlik tunneliralli tundus kesk tõsimeelset agilitypungestust mõnusa ja teretulnud vaheldusena. Eriti tähtsaks muutis osalemise see, et peaaegu aastase võistluspausi järel registreerisin üritusele viimaks ka Tuutu. Sellest, kui hästi Tuutu ise oma naasmist tähistada oskas, veidi hiljem;)
Keili A1 tunnelirada: kuna me mingit eelnevat tunneliraja trenni ei teinud, siis ma päris täpselt ikkagi ei teadnud, kuhu mina ise Keiliga võrreldes jõuan. Selgus, et ülehindasin koera ja alahindasin ennast ning seega valisin eelviimase tunneli juures juhtimiseks vale ja riskantse võtte, mida ma lisaks veel ka väga häguselt sooritasin. Vabalt oleks jõudnud hoopis valssida.
Keili A1 agilityrada poomi ja slaalomiga: nüüd ma juba teadsin, mida jõuan ning tulemuseks lõpuks ometi üks algusest kuni lõpuni puhas rada!!!! Kahjuks küll üsna lihtne ja lühike. Kiiruslikult jäime veidi alla Jazziele ja Margitile ning poomikontakt oleks võinud ka ilusam olla.
Tuutu aga tähistas oma “võistlussporti” naasmist suure pauguga! Ta suutis end autos hooletult suletud boksist välja logistada ning esiistmel pintslisse pista värskelt avatud ja peaaegu täis paki kanapalle 😉 Sealtpeale liigutas ta end ütlemata mõõdukalt ning oli üleüldse igati täissöönud ja hajameelse moega. Ka oma tunneliradu läbis ta ütlemata mõõdukas tempos ja vaid kohusetundele toetudes.
Tuutu agilityrada: mingi ime läbi oli Tuutu aeg mini/midi klassi peale parim:D
Tuutu tunnelirada: olin hooletu ja kaotasin koera peale teist tunnelit.
Igatahes täitis see üritus oma vaba muheduse poolest kuhjaga kõik minu ootused. Mälestuseks hunnik vahvaid fotosid, autor Ergo Ojaste:
Lisa kommentaar