1.05 A-Koera eksam Lool

14. mai 2013

1.05 A-Koera eksam Lool

Aprilli alguse tunnelivõistlusel õnnestus Tuutul ja Keilil, nagu ka mitmetel teistel koertel, hankida kennelköha. Nii jäi meil ära TAKO kahepäevane võistlus ning ka kuulõpu Tartu võistusel ei olnud veel luba osaleda. Jube raske on istuda kodus, kui tead, et käimas on võistlus, kuhu oled planeerinud minna… suisa võõrutusnähud tekkisid 😉 Ühtlasi sain esmakordselt aimu, kui nakkav see koerte kennelköha ikka on. Eriti halb, et nakatada võib juba ka koer, kes ise veel ei köhigi. Väga salakaval…

Koeri ootas ees üllatus, sest intensiivne lumesulamine toimus täpselt siis, kui nad vaid koduaias lühikesi pissiringe tegid, seega esmakordselt lumevabale heinamaale sattudes on neljajalgsete üllatus suur ja õnn piiritu. Eriliselt rõõmustas Keili, sest kevadine suurvesi tähendab, et on palju vett, aga Keili jaoks ei ole vett kunagi liiga palju 😀

Igatahes esimesel võimalusel, s.t. A-Koera korraldatud 1.05 üritusel olime me kohal nagu 5 kopikat. Keili sai kirja ametlikule eksamile ja Tuutu Open klassi. Kohtunikuks taas Anne Tammiksalu.

Keili 1. hüpperada: 2 pulka kukkus

Hoolimata kahest disklafist jäin ma Keiliga väga rahule (v.a. üllatuslik esimese pulga alt läbijooks). Töö Keili ja hüppetakistustega on olnud edukas ning niimoodi on teda lust juhtida.

Keili 2. hüpperada: unustasin koera kolmandale tõkkele saates teda veenvalt vaadata ning mööda ta sealt tuligi. Ülejäänud jooks oli väga ilus, eelviimasele tõkkele kiirustasin ise liiga sisse ja tekitasin koeral segaduse.

Keili agilityrada: täiesti üllatuslikult tuli Keili jälle esimese pulga alt. Stardis oli küll veidi vähevõitu ruumi, kuid ma arvasin, et see on meil juba unustatud teema. Aga võta näpust! Viisin ta uuesti starti, aga ei eemaldunud enam nii kaugele, kui vaja ja seega jooksis ta A asemel minu eest läbi valele takistusele. Lisaks läks ta hüppele  jube kehvasti minu jalga riivates, nii et mu esimene mõte oli mure koera pärast. Järgmine asjalik mõte oli küsida kohtunikult, kas me tohime rada jätkata  – olime ju juba isegi starti treeninud, aga loa jätkata me saime. Video paljastab aga veel mingi kummalise mõtte ajel tegutsemine, nimelt sätin ma  mahaaetud tõkkepulka paika 😛 Mõistlik selgitus puudub täiesti…

Kahjuks tekkis vuss ka paar tõket enne poomi, seega loobusin edasi jooksmisest, sest ilma tõepärase hoota ei olnud mul mingitki šanssi koeraga üheaegselt poomile või veel enam, selle teise otsa jõuda. Kahju, väga oleks tahtnud nii poomi kui ka sealt edasi juhtimist proovida.

Tuutu Open klassi  jooksudest kahjuks videod puuduvad. Peale pikka autos ootamist ebatuutuliku kalanäo saavutanud Tuutut  jalutades ja soojendades ei osanud ma sugugi aimata, millise kiiruse või motivatsiooniga ta võiks liikvele minna.  Igatahes  jooksis ta väga ägedalt, eriti esimest hüpperada, mis oligi selline lihtne ja kiire rada ja kus  Tuutu oli midiklassis kiireim. Teisel, agilityrajal, tekkis meil mitu väga suurt kaart ning seega läks ohtralt aega kaotsi. Algul arvasin, et Tuutu oli hajevil, hiljem sain aga aru, et valisin talle mittesobivad juhtimisvõtted. Koeral lihtsalt polnud infot, kuhu me edasi läheme.

Igatahes saime sel väikesel võistlusel kahe puhta jooksuga  II koha ja positiivse kinnituse, et Tuutu vorm on lõpuks sedavõrd taastunud, et saame peale planeerimatult pikka pausi  jälle ametlikele võistlustele minna:)

 

Püsiviide