Juunikuu võistlused

1. juuli 2013

Juunikuu võistlused

Ja jälle tuleb kuu tegemised korraga kokku võtta 🙂 Suvel on muidugi targematki teha, kui arvutis istuda ja võistlusmemuaare kribada, aga hetkel on kirjatükid tegemata hoopis selle va parema käe tõttu, mis arvutiga töötades kindla peale valutama hakkab.

KEILI 16.06 eksamil Lool, kohtunik Svetlana Zolotnikova.

1. hüpperajast videot pole, suurelt jaolt oli see nagu ümberpööratud 2. hüpperada. Rada oli lihtne, kukkus üks pulk ja tunneli eest tõrge, mõlemad minu põhjustatud, kuna mingis eufooriahoos muutsin ma planeeritud juhtimist. Ilusti tuli välja viimane tõke “edasi” käsuga, ise olin ikka üsna kaugel koerast maas.

2. hüpperada – ajalooline rada, kus peale ilusat ja kiiret jooksu Keili võtab viimase tõkke pulga alt. Jälle minu viga, lõdvestusin liialt ja ei andnud käsku, koer sai aru, et nüüd ongi kõik ja tuleb premeerimine.

Agilityrajal valisin A ja järgneva tunneli sooritamiseks ise vale poole, sealt tuli disklaf. A kontakt oleks võinud olla parem ja poomi oma samuti, aga mõlemad olid “söödavad”. Video lõpus poomiosa kordus koos aeglustusega pole mitte poosetamise pärast, vaid selleks, et mul tekiks pikemas perspektiivis mingi ülevaade poomi võistlussooritustest ja loodetavast progressist.

Tulemuseks siis 1 rada 10. karistuspunktiga ja 2 disklafi. Ise olin küll Keiliga õudselt rahul ja üldjoontes endaga ka. Rajad olid, tõsi küll, väga lihtsad;)

TUUTU 22.06 Pärnus, kohtunik Peteris Akimovs Lätist.

Pärnusse võtsin kaasa vaid Tuutu, Keili jäi seekord koju. Ja jälle lihtsad rajad:)

1.agilityrada puhas rada, 1.koht. Eks see minu poolt selline jõnksat-jõnksat jooks oli, mina tahtsin ikka palju kiiremini joosta;)

2. agilityrada läks vale juhtimisvaliku nahka, ma poleks pidanud Tuutut üksi kiigele jätma. Kotiga juhtus nii, et koer läks sisse, aga tükk aega välja ei tulnud. Registreerisin raja ääres istujate ahhetuse ja kellegi kommentaari, et Tuutu jooksis peaga vastu koti ääreposti:( Disklafi saime siis peale uut kotti saatmist, aga mul oli hetkel üsna ükskõik, mispidi koer selle järgmise tõkke võttis, peaasi, et kokkupõrkel kotiga ikka terveks jäi.

KEILI 28.-29.06 Veskimetsas, kohtunik Lidija Beljajeva Lätist.

Sel võistlusel saigi kõige rohkem joosta A1 võistlusklass, kahe päeva jooksul oli võimalik teha 5 rada.

28.06 1.hüpperajast videot pole. Esimene mulje oli, et see rada on mõeldud pigem väikestele koertele, kuna tõkked olid kohati ikka üsna lähestikku. Mingil põhjusel oli rada ka ühte platsipoolde surutud ning pool võistlusväljakust oli täiesti kasutamata. Võistlusraamat väidab, et saime 2 viga või hoopis vea ja tõrke, aga mälus on selle koha peal tühjus. Igatahes saime ka kolmanda koha.

28.06 2.hüpperajal kukkus kahjuks üks pulk, kuna ma tõmbasin kätt liiga madalale. Rada juhtimise mõttes väga lihtne polnud, pigem tegi asja lihtsaks see, et polnud vaja üle platsi kihutada, vaid sai suht tõkete vahel keksida. Kokkuvõttes 1.koht 🙂

Foto: Kevin Kalle Kell

29.06 1 hüpperada. Teisel võistluspäeval oli Keili ootuspäraselt ärevam, kiirem ja võibolla ka veidi rabedam. Ka oli nüüd kasutuses terve võistlusväljak ning joosta sai oluliselt rohkem. Sel rajal olen jube rahul Keili slaalomisse sisenemisega, kahjuks edasi pudises pulki ja mina tekitasin tõrke. Videost avastasin ka ühe läbematu rajatöölise. Rajal ma sellist episoodi üldse ei mäleta, kardetavasti oleks ma vajadusel temast lihtsalt läbi jooksnud:)

2 kukkunud pulka ja 1 tõrge tõid meile 4.koha.

29.06 1.agilityrada algas pika sirgega, seejärel solkisin ma ise  slaalomisse sisenemise ära.  Kukkus üks pulk ja pikkushüppel oleks ma pidanud hoopis teisel küljel olema, siis oleks disklaf tunnelis tulemata jäänud. Veidi ärevaks tegi mind poomileminekunurk, aga veidi suunamist ja Keili sai sinna väga otse ja kiiresti peale. Poomikontakti hüppas kahjuks üle.

29.06 2.agilityrada algas sedakorda poomiga, peale mida oli vaja veel mitu tõket kiiresti edasi joosta. Jälle poomikontakt üle. Super rahul olen Keili slaalomis püsimisega, kiiki oli ka väga ilus ja kiire, va. see, et ta sealt end ise vabastas. Edasi pudises pulk ja tõkkel enne A-d tekkis segadus, mistõttu Keili läks A-le väga kehva nurga alt ning loomulikult ei suutnud niimoodi enam kontaktpinda korralikult teha. 4 viga ja 3.koht.

Foto: Livia Kask

 

Kokkuvõttes olin ma tulemustega väga rahul. Eriti õnnelik olen Keili slaalomisoorituste üle, 5.-st rajast 4.-l oli slaalomist väljumine 90 kraadi ning ma hakkasin sealt enne koera tulema, muidu poleks edasisega kuidagi hakkama saanud. Keili püsis slaalomis väga hästi. Kontaktpindadega tuleb muidugi tööd edasi teha. Trennis on kõik perfektne, järelikult tuleb käia mööda võõraid poome ja platse.

Püsiviide