27. mai 2014
Time Out
Viimasest postitusest on möödunud ajavahemikku on mahtunud ohtralt võistlusi ja loomulikult ka agilitykohtuniku eksam.
Tuutuga jooksime kevade esimesel välivõistlusel Pärnus välja esikoha. Kaks ühejäänud rada läksid klassikalise Tuut-Tuut-Tunneli nahka.
Ka Keili on mitmelgi korral pääsenud poodiumile, kuid endiselt saadab meid agilityradadel ebaõnn ja kui kõik muu laabub kenasti, siis kukub kasvõi üksainus pulk ning puhas rada jääb jälle saamata. Kõik see on muutnud mind Keilit juhtides hirmus ettevaatlikuks ja ebakindlaks.
18.04 eksamil kasutasin esmakordselt võistlusolukorras 2on2off-i. Kutsikas Keili õppis seda kiige jaoks ning hilissügisel otsustasin, et kui ühel hetkel oleme jõudnud punkti, kus kõik muu laabub ja jooksukontaktid endiselt mitte, siis on mul tagataskust võtta varuvariant. Seega talvel harjutasime nii üht kui teist ja 6.04 võistlus oli just see, kus mu kannatusekarikas lõplikult täis sai, sest kõik muu toimis, aga kontaktid hüppas Keili uhkelt üle.
18.04-st peale on Keili võistlustel teinud 11 agilityrada. Neist enamikul on 2on2off poomil toiminud ja võistlusolukorras A-l pigem mitte. Aga ma ei ole üldse rahul. Mulle ei meeldi, et Keili peab nüüd pidurdama, kui on rohkem kui 2 aastat õppinud hoopis muud. Mulle ei meeldi looma segadusse ajada. Ja ma tunnen ennastki rajal neid pidurdusi tehes väga ebamugavalt. Ma olen loomult laisk ja mugav ning kui ma näiteks avastan, et slaalomi juures pean ma koera kuidagiviisi liigselt sisenemisel või lõpuni seespüsimisel aitama, siis ma võtan kätte ja õpetan talle selle nii selgeks, et ma ei pea seal enam suurt midagi tegema. Nii saan rajal edasi mugavasti laiselda. No ja nüüd siis selline ebamugav poom ja A…
Ma tegelikult tean, miks Keilil jooksukontaktid sellisel kujul, nagu me neid tegime, ei õnnestunud. Või õigemini – mida koer õppis ja aru sai, et millist käitumist temalt oodatakse. Mingil hetkel otsustas Keili, et soovitud käitumine on poomi välgukiirusel läbimine, tehes üüratupikki samme. See oli liiga viimse piirini timmitud käitumine ja tormamine, mis võistlusolukorras väga kergesti laiali lagunes. Seda illustreerib kenasti veebruarikuine treeningsalvestus:
https://www.youtube.com/watch?v=Db7rEKwfyIQ
Ühesõnaga, me alustasime uuesti oma jooksukontaktiprojektiga, küll veidi teisiti ja uue nurga alt lähenedes. Eesmärgiga tulevikus mõnusasti ühtlases tempos rajal laiselda ja samal ajal iseseisvaid kauneid kontaktisooritusi tegevat koera juhtida:) Treenime-näeme…