25. aug. 2014

Want more?…

Posted in Jooksukontaktid, Keili, Tuutu, Võistlused kell 21:04 kirjutas ingatuut

Ja jälle on eelmisest postitusest möödas mitu kuud. Need kuud on olnud väga põnevad, täis uusi väljakutseid, uusi treeningmeetodeid ning kindlasti palju muudki. Sel suvel tuli hüvasti jätta ka kalli sõbra Sohviga. Kahjuks pole siiani olnud mahti siin blogis Sohvile järelehüüde koostamiseks, aga ma usun, et peatselt saabuv sügis ongi sellisteks mõtisklusteks parim aeg…

Oo, aga suvi oli nii mõnus!:) Ma ei hakka siinkohal peatuma koerte füüsilise vormi täiustamisel, mis suveperiooditi alati kuidagi lihtsam ja endalegi mõnusam on. Kroonika mõttes mainin vaid, et siiani pole ma veel kunagi koertega Põhja-Kõrvemaa matkaradadel uidates ise järve ujuma sattunud, aga sel suvel sai ka see temp korduvalt ära tehtud, sest kuumus oli tappev ja vesi nii mõnusalt värskendav. Foto Maarja Haljasmäe

10487481_10152465923584330_5368586832377139327_n

Nagu eelmises postituses sai välja hõigatud, siis otsustasin mai keskpaigas, et 2on2off pole siiski minu närvikavale sobiv ning et proovin Keilil jooksukontakte edasi arendada. Olin valmis pikaks-pikaks võistluspausiks, aga kiiret polnud nagu ka kusagile, kuna Keilit oli jätkuvalt kohati ülimalt raske juhtida, pulgad kukkusid ja tagantpoolt hüpatav tõke koos pealejääva pulgaga oli enamaltjaolt ulme. Kokkuvõttes oli see muutnud mind koera juhtides ülimalt ebakindlaks.

Ja nagu tavaliselt on vaja sisemisest äratundmisele jõudmist ja tegutsema asumist ning seejärel hakkavad puzzletükid üksteise järel paika loksuma.

“If you always do what you have always done, you’ll always get what you have always gotten”(autorit ei mäleta)

Alustuseks võtsin töösse Keili füüsilise vormi parandamise, millest sai ja saab loomulikult ka Tuutu enamaltjaolt osa. Samal ajal alustasin nullist peale jooksukontaktidega ning sobivasti tekkis üsna kohe ka võimalus osaleda Zeljko Gora juhtimiskoolitusel Jõulumäel.

Jooksukontaktide osas otsustasin, et Keili peab väga kindlalt aru saama, et idee pole mitte hullupööra tormamises, mille käigus peaks koer teoreetiliselt ka  sammu sirutama ja kontaktpinda puutuma, vaid et seal poomi otsas on seda kontaktpinna osa ilmtingimata vaja tabada, isegi kui selleks on vaja teha lisa- või aeglasemaid samme. Seega alustasimegi  “kontaktpinna”  tabamise sheipimisest, kiirus polnud oluline ning rahulikuma ja püüdlikuma soorituse huvides hakkasin premeerima hoopis toiduga. Algus oli paljutõotav ning võimaldas hämmastavalt kiiret edenemist, mulle oli vaid ülivõõras see, kuidas koer kontaktpinna tabamiseks mõtles ja pidurdas, lisaks pakkus ta algul päris tihti ka 2on2off käitumist. Pidasin kindlalt meeles, et soorituskiirus tuleb siis, kui koeral on kindel arusaamine, mida tegema peab ning katsusin võõrastavalt aeglase soorituse puhul endale sisendada, et kui koer õiget kohta puutub, on kõik väga hästi  ning kiiremaid sooritusi eriliselt premeerida.

7.juunil oli koer esimest korda pärispoomil tagasi ning järgmisel päeval olime Tuutuga Veskimetsas võistlemas, võtsin Keili ka kaasa ja sain hüpperadade ajal raja kõrval ning peale võistlust ka võistlusplatsil poomi ja A-d proovida ning kõik oli imeilus, nagu polekski  Keilil varasemalt Smarti poom alati probleeme põhjustanud.

Edasi pidasin kinni plaanist tasapisi edeneda ning harjutada võimalikult erinevatel poomidel ja platsidel. Järgmine võimalus avaneski enne jaanipäeva Tartus trenne andes, peale pikka treeningpäeva õpilastega harjutasin Keiliga nii korralikke hüppeid kui ka kontaktpindu.

5.juulil olime Keiliga peale vaid 6-nädalast võistluspausi Tamas Traj radu jooksmas, poomi kontaktid olid imeilusad, A omad kenad, kõik muu laabus ka kenasti, koer oli ülitähelepanelik ning sealt see lõpuks tuligi  – meie esimene puhas agilityrada!!! 😀

“Want more? Expect more!” ~ Bob Bailey

Kontaktpinnad polnud ainsad, mille õpe muutus. Zeljko koolitus raputas kenasti mugavustsoonist välja ja näitas, et mu juhtimise kindlus oli lõputult A1-s vibeledes asendunud maksimaalse ebakindlusega ning kasutusel oli hirmus palju chicken-style võtteid:P Koolitaja soovitud pime- ja imepöörete jaoks ei pidanud ma end tegelikult eriti pingutamagi. Küll aga pudises sel koolitusel tavapäraselt pulki, seega sõitsin koju kindal plaaniga ka selles osas midagi tõsiselt ette võtta.

Vahetasin ka siin mõneks ajaks palliga premeerimise toidu ja klikkeri vastu, eesmärgiga muuta koer tähelepanelikumaks ning panna ta hüppel rohkem pingutama. Veidi pusserdamist ja juba saingi ma varem keerukaid kombinatsioone julgelt juhtida, ilma et oleksin pidanud pudenevate pulkade pärast muretsema. Veidi rohkem läks aega tagantpoolt hüpatava tõkkega, aga ka see muutus üha paremaks ning Keili üha osavamaks.

Seega Pärnu võistlusele läksin ma lõpuks ometi koeraga, kellest võis eeldada, et sooritab kontaktpinnad, jälgib hoolikalt juhtimist ja hoiab ka pulki üleval. Uskumatult mõnus tunne!

Foto Jelena Saga

10574390_527349737396957_870283037598118517_n

Järgmine võimalus võistelda avanes meil Keiliga alles 2.augustil Veskimetsas Pertti Siimesi radadel. Esimene hüpperada paari pudeneva pulgaga tõi mu taas kiirelt granny-style mugavustssonist välja – hiline valss ei ole Keilile sugugi sobiv juhtimisvõte. Järgmisel agilityrajal saime agilityrajalt 0-tulemuse ja oma esimeselt A2-s joostud agilityrajalt samuti. Poomikontaktid läksid iga jooksuga üha paremaks, A kontaktid vist küll järjest kehvemaks.

Ja siis nädala pärast saime Keiliga võistelda Jõulumäel Svetlana Kreslina radadel, paraku kukkus pulki ja viimasel rajal polnud A-kontakti. Peale eelmisel päeval kohtunikuna töötamist olin ise vaimselt täitsa väsinud ka. Samas juhtida oli Keilit väga mõnus, hea kindel tunne. Poomikontaktid olid ilusad, ühel rajal tuli poomi suisa 2 korda sooritada, kahjuks videod puuduvad.

Keili tulemused meie kolmelt viimaselt võistluselt:

5.07.Pärnu, Tamas Traj: ag1 1.koht (0), ag1 2.koht (5), hy1 1.koht (0)

10.08 Jõulumäe, Svetlana Kreslina: Hy2 1.koht (5 kp.), ag2 2.koht (10.kp), ag2 2.koht (5 kp.)

Tööd on veel kõvasti, aga lõpuks ometi paistab, et liigume õiges suunas:)

IMG_1709-vi

Tuutu käib ka loomulikult trennis, jalutamas, metsamatkadel ning aegajalt võistlemas ka.

8.06 Veskimetsas Nalle Janssoni radadel õnnestus joosta 2 puhast rada ning saavutada 1. ja 4. koht.

3.08 oli Tuutu taas Veskimetsas, seekord siis Pertti Siimesi radadel ning tulemusteks 1 koht (0), 4. koht (10kp.) ja 4. koht (5 kp.).

10.08 Jõulumäel Svetlana Kreslina radadel õnnestus saavutada 4.koht (10 kp.)

Ja järgmise võistluseni on taas vaid loetud päevad…