19. okt. 2011
Taastusravila
Keili kusejuha korrigeerimise operatsioonist on tänaseks möödas täpselt nädal. Esimestel päevadel peale oppi tegi opihaav Keilile silmanähtavalt haiget ja tema vagusalt puuris pidamisega polnud mingit kunsti, nüüdseks on aga koeral silmnähtavalt hea ja järjest parem olla ning ta protesteerib üha enam karjuva ebaõigluse vastu, kus aktiivne noorloom peab enamuse ajast torbik peas puuris istuma. Usun, et kümnendaks päevaks, mis peaks olema 24h torbikukandmise päevade loetelus see kõige viimane, hakkab Keilil lihtsalt kõrvadest suitsu välja ajama…:) Kuna ta aga oma haava vastu enam üldse huvi ei tunne, siis tegelikult saab loom vahepeal ka ilma selle va vastiku plastkraeta olla, hoolika valve all muidugi. Ja jalutuskäigudki pikenevad.
Seega Keili taastub lõikusest ja haavad paranevad, opi edukus selgub tegelikkuses aga alles umbes kuu aja pärast, seega kaasaelajatel tuleb jätkuvalt pöidlaid peos hoida…
Ka vaese Tuutuga juhtus vahepeal olmeõnnetus, mis põhjustas ühe sabalüli murru. Sellest intsidendist on tänaseks möödas peaaegu 3 nädalat ning Tuutu ise arvab ammu, et kõik on korras ja unustatud ja et saba liputades võib sellega hoogsalt vastu seinu kolkida. Sunnitud trennipaus on seega läbi, ainult slaalomist hoiame veel nädalajagu eemale (hämmastav, millist tööd teeb slaalomis tegelikult koera saba:) ). Kurb, et kauaoodatud novembrikuine Tartu võistlus toimub loomakliiniku maneežis, kui seal on liiv sama vähe kastetud kui viimasel võistlusel, siis sinna me sumpama ei lähe.
10. apr. 2011
2010.võistlusaastale lõplikult joon alla
“Suoknuuti nädalavahetusel”, täpsemalt 2.aprillil toimus EKL aasta parimate autasustamine.
1. apr. 2011
Kaua võib!
Kuna lubatud kevadet ei ole siiani saabunud…
… ja metsik loodus on enesestmõistetavalt hõivanud meie aia ning ronib peaaegu et uksest ja aknast sisse…
… ja kuna viimase aja võistlustulemused agilitys näitavad, et koerajuhil on ilmselgelt parimad päevad seljataga ning on tagumine aeg hakata liikumisel kasutama abivahendeid, siis keerasime Tuutuga oma elus uue lehekülje ning kolisime soojale maale, kus rohi on rohelisem. Ühtlasi tegime agilityga lõpparve ja meil on nüüd hoopis uus ja üldsegi mitte jooksmist nõudev hobi:
Jah, ja blogi uueks nimeks saab Inga ja Tuutu motoblogi 😉
24. nov. 2010
Kas sina oled mind täna juba toitnud?
Kuidagi kohutavalt täisvereline kliima on meil viimasel ajal. Möödunud talv oli megalumerohke ja külm, kevad tuli mis mürtsus ja kõik puhkes ja pakatas nii kiiresti, et ei jõudnud nautima hakatagi. Suvi kostitas meid troopilise kuumusega, sügis saabus ka väga konkreetselt kohale… Ja nüüd on selge, et talv on saabunud vääramatu jõuga, lund muudkui sajab ja tuiskab ning nädalalõpuks lubatud miinuskraade ei taha parem kujutlema hakatagi… Brrrr!
Talve saabudes tuleb maal ikka akna taha riputada lindudele toitu. Tihased ja puukoristajad on rahul ja mina ka, sest madin, mis ümber toidu käib, on tõeline show.
Ilmselt on ka linnud talve saabumisest šokis, täna vahtis pidevalt mõni neist pingsalt läbi klaasi sisse sellise olekuga, nagu tahaks küsida: “Miks sul IGA akna taga toitu ei ole? Kas ma pean tõesti sabas seisma…?”
Mis puutub Tuutusse, siis tema naudib talve ja lund täiega ja rallitab mõnuga läbi paksu tuhkja lume:) Ja kui see lumi peaks tõesti ka maha jääma, eks siis tuleb suusad välja otsida – saab Tuutu oma füüsilise trenni kätte, koeraomanikust rääkimata;) Sarnaselt möödunud aastalõpule oleme praegu aga rohkem tubased tegutsejad, st. käsil on mitmedki trikid. Jah, ja kui vaim peale peaks tulema, siis panen kirja ka mingisuguse aastakokkuvõtte. Aga muidu oleme talvepuhkusel:)
17. nov. 2010
November on kummaline
Eilne foto väga visast kannikesest:
Ja nädalatagune foto kaunist lumekattest (spanjelist rääkimata;)):
Huvitav, mis tuleb järgmiseks…
29. juuni 2010
Vahelduseks nunnuloomi ka;)
Siin Pärnus külastatud ja mõnda aega veel seal resideeruv inglise kokkeri peaskond. Rohkem saab neist lugeda pesakonna blogist .
23. juuni 2010
Võistluste videod
Viimaste võistluste (29.05 ja 12-13.06) juurde said lõpuks videod lisatud.