31. jaan. 2011
Esmaspäev on puhkepäev ;)
Koeratreeneriks (või õigemini koeraomanike treeneriks) olemine tähendab muuhulgas, et sel ajal, kui normaalsed inimesed puhkavad, tuleb teha tööd. Ja vastupidi. Seega juba ammu on minu lemmiknädalapäevaks esmaspäev. Peale seda, kui perekond on esmaspäeva hommikul erinevatesse hoolekandeasutustesse (lasteaed, kool, töö) laiali jagatud, algab päris minu oma päev. Seekord oli mul kindel plaan minna suusatama, aga kuna erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu jäi nädalavahetusel Tuutuga agilitytrenn tegemata, siis tuli ka see ära teha.
Tuutu ei jõua ära oodata, millal trenniga peale ja kanapalle sööma hakatakse 😉
Harjutasime sama, mida õpilased pühapäevases trennis, ehk siis jällegi inspireeritud Glabaznast:
Kuna ruum on väike, siis õnnestus enamvähem õigesti maha panna rada 4.-ndast kuni 12.-nda tõkkeni, aga just seda osa oligi vaja proovida.
Pärast trenni sõitsime Tuutuga Sakku suusatama. Kuna täna ei olnud kedagi meiega kaasa tulemas, siis sai üllatuskülalisena suusarajale kaasa hoopis 8-aastane Sohvi. Sohvi oli väga tubli! Esimese poole tavapärasest 7 km ringist pidas ta end ülal nagu noor loom, jooksis ja kepsutas nii kuis jaksas. Kõrvaltvaatajale oleks võinud jääda mulje, et Sohvi on noor ja Tuutu vana 🙂 Aga Tuutu juba teab, et suusarajal on ees ootamas palju kilomeetreid ja rapsida pole mõtet… Ringi teine pool sujus Sohvil juba märksa mõõdukamas tempos. Aga eks ma arvestasin muidugi algusest peale Sohviga ja niimoodi tasakesi me selle esimese 7 km ringi läbisimegi. Ka muidu sujus kõik intsidentideta, ühtki teist koera, keda Sohvi oleks ehk soovinud ära süüa, me oma raja ei kohanud. Peale ringi lõppu läks Sohvi autosse jalga puhkama ja meie Tuutuga võtsime ette järgmise 7 km.
Inga, Tuutu ja Keili agilityblogi 
Piret said,
1. veebr. 2011 kell 10:10
Ma pole nii nõudliku ja pretensioonika näoga Tuutut näinudki, nagu sellel trenni- ja kanapallinõudmise pildil :D. Mis kohmerdasid nii kaua selle fotokaga!
ingatuut said,
1. veebr. 2011 kell 10:31
Mul oli fotokas kaasas pigem seepärast, et trenni minnes oli imeilus päikseline ilm ja lootsin õues paar ilusat fotot saada. Aga nagu neetud läks päike just siis pilve taha, kui me Tuutuga Hoollli juurde jõudsime, seega ei jäänudki muud üle, kui pimedas siseruumis Tuutu näoilmeid jäädvustada:P
Kristina said,
2. veebr. 2011 kell 11:19
Tore rada oli 🙂 Tõstis enesekindlust natuke ka 😛
ingatuut said,
2. veebr. 2011 kell 11:26
Glabazna ongi tegelikult tore 🙂 Ehk nagu eilne trenn sai kokku võetud: Glabazna ja slaalomisse sisenemised on köki-möki 😛 Ja pühapäevaks vääname järgmise raja paika…